Woooh, külm higi tuleb laubale kui vaatan, et 2 kuud on Blogis vaikus olnud 😀 Käärime käised üles ja hakkame otsast pihta.

• 

• 

Alustasin eelmist blogi KA selle lausega ja jälle asjakohane 🙂 Tundub, et selline intervall kipub mu pikematel kirjutistel just olema 😀 Eks maast ja ilmast võiks ka tihedamalt heietada aga dieet on minu jaoks niipalju pikk projekt, et iganädalaselt kokkuvõtteid pole mõtet ja ei saagi teha.

Ikka iga päev keegi küsib, et “…ohooo, Sul algas nüüd dieet jah…?!” Nüüd hakkab see dieet lihtsalt näost välja paistma (headaega põsed ja rõõmus nägu :)). Tegelikult kui nüüd ikka tõele au anda siis algas see dieet ju paar head kuud tagasi – Märtsis. Mis teeb tegelt käimasoleva dieedi pikkuseks juba 5 kuud! Algus on muidugi praegusega võrreldes ikka üks suur trillala-trullala. Puhusin MyFitnessPal’ilt tolmu ja otsisin köögikaalu välja. Hakkan vahelduva eduga toitu trackima, panin mingi kindla kaloraaaži endale ette ja kaal muutkui kolises vaikselt maha. Mingi hetk hiljem pidi hakkama rohkem asju vaatama: vaja teha paar sammu rohkem kui vaid 200 päevas, aga siiski, ei miskit hullu. Jaaa, tuleb tunnistada: dieedi algus on mõnus, nii mõnus, et ei saa väga arugi, et dieedil oled. 🙂
Mingi hetk aga vaatad kalendrisse ja vaatad kaalukõverat ja avastad, et oh sh**, asi läheb tõsiseks…. Kui alguses on täitsa laadna kui mõni päev nats kalorid üle lähevad või kardio vahele jääb siis mida lõpupoole, seda vähem (pigem siiski üldse mitte) möödaminekuid lubada saab….

• 

• 

Sellele samal põhjusel ei hõiganud ma ka pikalt ühtegi võistlust välja. Hakkasin vaikselt rasva maha koorima ja oma peas unistasin, et Augusti lõpupoole oleks Aruba liivarandadel mõnus rullida (ja muuseas võistelda). Mingi hetk sai aga selgeks, et see vorm ei tule selleks ajaks piisavalt söödav, et 3000+ € reisikulu ära õigustaks. Jep, lugesin õigesti, KOLM-tuhat-eurot…. võistlemine ei ole odav!
Lappasin siis võistluskalendrit uuesti ja järgmiseks võistluseks oli Kreeka Nafplio: 8. september. Ütleme nii, et neid lennupileteid oli märksa lõbusam vaadata 😀 Mõeldud tehtud, ostsin lennupiletid, panin majutuse, regasin end ära, broneerisin grimmi, rendiauto ja nüüd aitab naljast.
NB! Nafplio ei tundu väga ebameeldiv sihtkoht olevat ka 😉

• 

Tänase seisuga on väljalennuni 5 nädalat. #5weeksout

Statistika mõttes võikski siia ülevaate teha, mida tähendavad ühe välisvõistluse kulud. Eelmine aasta käisin 4 välivõistlusel, see aasta olen hetkel plaani võtnud 2 tk kindlalt ja edasi vaatan “õunte” pealt…. kas ja mis…

Kui Sa ei istu, siis tee seda. Sisse nad just raha ei too 😀
Kreeka, Nafplio Classic
Lennupiletid Tallinn-Ateena-Tallinn: 1 inimene 350€ (lähen koos treeneriga, seega 700€)
Majutus kohapeal, 4 ööd 500€ (korter, et oleks köök olemas).
Rendiauto 5 päeva, 150€ (Nafplio on Ateenast 2 sõidutunni kaugusel ja bussipileti hind x4 oleks umbes sama suurusjärk.)
JanTana grimm võistluseks 120€
Lisaks eelmainitud u 1500€ tuleb siis kohapeal söök, kütus, jõusaali piletid jms pudipadi.

Järgmiseks võistluseks on planeeritus Soome Nocco PRO, mis toimub Lahtis Oktoobri esimesel nädalavahetusel.
Soomega on kuludega nats parem:
Laevapiletid olid u 170€ (2 inimest ja auto edasi-tagasi Tallink Superstaariga)
Majutus 2-le 2 ööd, korter Lahtis, 300€
Grimm 120€
Ehk umbes 600€ + pudi padi kütuse ja toidu näol (paar sada ikka).
PS! Kes Lahtisse minemas siis soovitan majutusele mõelda, sellega on juba suht tuksis…

• 

• 

Kui nüüd vaatadata kahe võistluse keskmist kulu, üks lähemal, teine kaugemal siis kipub see number ikkagi julgelt 4-kohaline olema.
Mida ma sisse ei arvestanud veel on ju bikiinid (u 400€ paar), ehted, kingad, meigi asjad jms mis aja jooksul juba kogunenud. Kui aga hakkad võistlema, on vaja kõik see ju muretseda.
Aga see numbrite osa ei ole siin muul põhjusel kui lihtsalt vastuseks küsimusele miks ma rohkem/koguaeg ei võistle. Pidevalt uuritakse, oooo millal uuesti valmistud ja millal uuesti võistled ja niii ammu pole võistelnud jnejne.

Üks põhjus on kindlasti raha ja kulu. Mis ei ole väheoluline. Minu jaoks aga teine ja olulisem põhjus on minu elu ja tervis. Minu vaba aeg ja pere ja muud tegemised. Jah, see valmistumine on kõrvaltvaatajale võrdlemisi tore meelelahutus, hea ju jälgida progressi, pingutusi, kogu seda võistluste virr-varii jne. Ilusad säravad bikiinid ja 6-pack kõhul. Fun 🙂
Mina siin sees aga pühendan 4-8 kuud jäägitult sellele eesmärgile. Ei ole see midagi, mida möödaminnes teha saab või hetkeks pausile panna. Kaudselt käib niigi “ettevalmistus” 365 päeva aastas- ei ole mul trennidest puhkenädalaid vms perioode. Keha tuleb pidevalt edasi arendada. Mugavustsoonist välja viia. Mis puudutab toitumist siis jah, on perioode kus on vabam ja perioode kus on väga range ja kontrollitud, aga kui plaanin jooksva aasta sees võistelda siis näitab kogemus on neid vabamaid perioode on ikka vähemuses.
Jah, armas on see “hobi” küll mulle aga on ka hetki kui endaltki küsin, milleks kõik see?! 🙂 Ja pean silmas just seda võistlemise osa. Ja kui nüüd lõpuni aus olla siis olengi hetkel väga ära ootaval seisukohal: kuhu ala liigub, just PROde osas. Mida ette, mida taha hinnatakse.
Olen seda meelt, et kui üks hetk otsivad kohtunikud juba midagi sellist, mida mina peeglist näha ei taha, on aeg kingad nurka panna. Laval oled ju vaid napid paar minutit, aga selles kehas pead elama koguag. Peamiselt puudutab see just lihasmassi suurust ja proportsioone- see elu, mida elan ehk #fitnesslifestyle saab eksisteerida ju ka täitsa ilma grimmi ja bikiinideta….

Aga nüüd kaldusin väga teemast kõrvale: ühesõnaga kõik ettevalmistused kaheks järgnevaks võistluseks ON tehtud ja nüüd on vaja ka vastav “vorm koju tuua”. Eesmärgiks ei ole mingi kidel koht sest erinevatel võistlustel on konkurents niiiiii erinev (niii amatöör kui ka PRO liigas) ja ühe võistluse 10. võib olla oluliselt vingem kui teise võistluse 3. koht (aga see ju instast välja ei paista 😉 ).
Eesmärgiks on alati jätkuvalt enda eelmisest vormist parem teha.

Minul konkreetselt oleks vaja paremat tuharat, jalga, suuremat õlga ja kuivemat keskkosa näidata. Ja kuidagi oleks vaja see saavutada nii, et vahepeal täitsa “ära ei närtsiks”.

• 

• 

Ma jaksaksin küll iga päev 15 km ümber Kakumäe joosta ja kaalu saaksin ka ilmselt päris nobedalt sinna kuhu vaja aga küsimus jääb, mis üldse sellise taktikaga lihasest alles jääks… Kõige suurem kunst ongi selle asja juures võtta kehaRASV maha nii, et LIHAS jääks alles. Defitsiidis kulutust vaikselt tõstes kipub aga mõlemat maha riivima. Eks see üks suur katse-eksitus ongi ja kõige rohkem juhindun ise just kaalu languse tempost. Ideaalis võiks see olla 300-500g nädalas ja mitte rohkem! Keskmiselt. Ehk siis kuus -2kg, 2 kuuga -4, ja 3 kuuga -6kg jnejne.

Alguses on ikka kaalukadu kiirem ja mida pikemalt dieet on kestnud seda rohkem on jätkuvaks kaalulanguseks vaja teha. Sellepärast ongi enamasti mu taktika esialgu mängida vaid kaloraažiga: seda järk järgult alandades ja mingi hetk hakkan nädalast kardio-aktiivsust sisse tooma ja omakorda tõstma. Pole ju vaja kõiki trumpe korraga mängu panna. Tänaseks olen jõudnud sinna staadiumisse kus on tehtud muudtused nii treening- kui ka toitumiskavas.

Mis siis vahepeal muutunud on?

• 

• 

Mõni aeg tagasi tundsin, et senine 4-osaline treeningkava jaotus võiks muutuda: mul oli nädalas 5 korda jõusaali: Selg, Tuhar, Õlad, Jalad. 

Jõutreeningute arv on endiselt 5, küll aga tekitasin ma endale ühe alakeha päeva juurde ehk piltlikult öeldes on 2 ülakeha (Selg ja Õlad) ja nende vahele põimitud 3 alakeha päeva: Tuhar, Jalad, Tuhar. Sinna vahele jäävad veel 2 jõusaali vaba päeva, kus käin 45-50 min sörkimas ja saabki nädal kokku.

Trenni teen ikka enamasti Erkiga koos, nendel 2 “tuhara” päeval saan ise mööda saali igasuguste “lollustega” tegeleda kuniks ta oma käsi ja rinda pumpab. Kõigile oma. 🙂 Miks ma siis kava muutsin? Hea oli abikaasale serveerida, et talle kindlasti sobiks kui saaks oma kätele eraldi päeva (muidu olid need kuskile teiste päevade vahele/lõppu pressitud). AGA tegelt tundsin, et tahaks natukene lisa rõhku panna just vööst allapoole. ÜLDISELT saan öelda, et olen õnnelik inimene, sest rasv minu kehal ladestub suhteliselt ühtlaselt, siis kui naaaaaatukene nokkida võiks öelda et tuhara alt reie pealt kipub ta just viimasena lahkuma. Küll on aga PROs just see koht vaja väga kuivaks saada ja nõnda väike lisa tähelepanu ei tee paha. 🙂 Kindlaid harjutusi, seeriate pikkusi ja raskusi mul loomulikult ei ole (pole kunagi olnudki) aga mida rohkem dieedi lõpu poole seda rohkem kipuvad mängu tulema pikemad seeriad, kergemad raskused ja super-setid ehks 2 harjutust jutti ilma puhkepausita- hea võimalus saada pulss üles ja higi lahti. Mida aktiivsem trenn seda suurem kalorikulu. Suurest lihase ehitamisest täna enam nagunii ei räägi. Kahjuks.

• 

• 

• 

• 

Kardio osakaal on tänaseks tõusnud: 30 minutit sörki päevasel ajal ja aegajalt 20 min kaldega kõndi lindil õhtul, jõusaali treeningu lõpus. Jõusaalivabadel päevadel siis ainult üks ring õues: rahulikus tempos u 7 km ja 45-50 minutit. Iga päev päris kombineeritult 50 min kokku ei tule, aegajalt jääb emb-kumb ära, aga mida rohkem edasi, seda vähem seda juhtub.
Eelmise hooaja lõpus oli samuti treeningmaht umbes 2h päevas (1h kardiot, 1h jõudu) seega ega ma endale mingeid illusioone ei loo, et seekord samamoodi ei lõpeta. Vahel kui ilm lubab siis asendan sörkimise rattasõiduga- põhiline on leida just see ala, mis meeldib ja sobib, siis on protsess oluliselt meeldivam!

Toit. Toit? Kui kaal enam ei lange.

Üldiselt olen ma seda meelt, et 7 päeva põhjal ei saa kaalukõvera osas järeldusi teha. Endale tuleks vähemalt 14 päeva aega anda, enne kui midagi muuta.
Mida rohkem võistlusele lähemale, seda lühemaks mu närv selles osas muutub ja mingi hetk ei saa enam päris 2 nädalat jalga kõlgutada ja oodata, millal platoo mööduks. Kaalugraafik taob kuklasse ja progressi on vaja! 

Mingi hetk avastasin et see kõver ei ole enam mitte nii väga kõver vaid sirge joon ja MIDAGI oleks vaja muuta. Ausaltöeldes kaloraaži kallale ei tahtnud küll enam minna, sest see oli juba piisavalt madal (1750kcal), samas kardiot ka juba üksjagu. Et nagu nokk kinni saba lahti.
Eks mul neid seisakuid on varemgi aastatel ette tulnud ja see, et “Helenal tuleb kõik niiii lihtsalt” on mingi suur linnalegend! 

Mulle lihtsalt ei meeldi üleliia vinguda ja teen seda vaid viimases hädas – lõpuks on see mu vabatahtlik tegevus ja mööda linna ringi käia ja haliseda, et kui raske kõik ikka on pole minu stiil.

Ühesõnaga: jalutame koeraga õues ja arutame auväärse treeneri-abikaasa-mänedžeriga mida ette võtta. Erki on väga carb-cyclingu usku (ei tea kas sellepärast et seal on sõna “cycling” sees- tegemist ju suuremat sorti rattasõbraga- eheee 🙂 ) ja seda mõtet on ta juba varemgi mulle maha üritanud müüa. Seni- tulutult. Aga ausalt hetkel oli mu selg suht vastu seina ja peale mõningat jonnimist (nagu ikka tema ettepanekute osas), lubasin et OKK, proovin! Proovin 2 tsüklit ehk 4+4 päeva ja siis otsustan, kas see on midagi mulle. Ei saa salata, et rolli mängis lubadus, et alustame kohe homme hommikul ja sellest kõige magusamast: High carb ja 2500 kcal 😀

Carb Cycling et süsivesikute tsükliline söömine tähendab seda, et päeviti süüakse süsivesikuid kas palju, keskmiselt või vähe. Mitu päeva ja kui madalale lastakse: temposid ja valemeid on erinevaid.

Mina ei hakanud lihtsuse mõttes mingeid “keskmiseid” päevi tegema: mul on 1 kõrge süsivesikute (loe: kõrge kalori) päev ja 3 madalat päeva.

Hetkel oli mu kaloraaž igapäevaselt u 1750 kcal.
Uus kava nägi ette 1500, 1500, 1500 ja 2500 kcal. Ja otsast peale: 1500, 1500, 1500, 2500 kcal. Matemaatiliselt teeb see 4 päeva peale ikka 4x 1750 kcal et idee järgi suht same-same. Aga erinevus seisneb selles, et ühel päeval saab ikka korralikult kõhu täis parkida (ok, tegelt küll on 2500 kcal minu jaosk täitsa lebo ja korralik tähendaks 5000…. aga sõja ajal käib kah). Ja ülejäänud 3 päeval- rasv ja valk on kõrgemal, süsivesik madalal, portsud imepisikesed AGA rasv hoiab kõhu enam-vähem täis. 3 päeva on nii palju lühike aeg ka, et 1. low carb day läheb veel eelmise high carb päeva arvelt märkamatult mööda, keskmine on selline tavaline ja ausalt see 3. ehk viimane ongi füüsiliselt ainuke mis on raske- siis on juba nälg ja nõrk olla ja hoiab püsti vaid mõte homsest- kus saab jälle normaalselt süüa.

Eile oligi täpselt selline väga low low päev, nii füüsiliselt kui mentaalselt. Otsisin endale ise mingit motivatsiooni quote ja tuletasin meelde, et peabki raske olema. Tänaseks on muidugi raske möödas, kõht putru täis, kaalul uus kõige madalam kaal ja tuju hea. Ja täpselt nii see carb cycling toimibki, üles alla üles alla ja kokkuvõttes ikka aina rohkem alla. Mulle hetkel sobib!

• 

• 

See muidugi mida kaalukõver selle peale teeb on omaette ooper: Minu keha on teada tuntud käsn- söön korra kõhu täis ja +2-3 kg on hoobilt peal. High carb päeval on kaloraaž just süsivesikute osas kõrgel ja iga gramm söödud süsikat talletab kehasse kenasti 2-3g lisa vett. Lisaks veel toit maos jne jne ja nii mul kaal tõusebki umbes 1,5kg selle ühe päevaga. Järgmised 3 päeva on kaalul aega normaliseerumiseks ning LISAKS on vaja saavutada langus- et tsükkel ennast ära õigustaks. Olen oma peas isegi mõelnud et kui 3 low päevaga kaalul uut “low in’i” ei näe siis teen 4. low päeva veel otsa, enne kui uuesti kaloreid tõstan, aga pole veel vajadust olnud. Kaal langeb.

• 

• 

• 

• 

So far, so good. 🙂

Ma ei tea kas ma koguaeg viitsiksin nii toituda aga praegu, dieedi viimases faasis on see küll abiks olnud ja ilusti kaalu jälle liikuma pannud. Üks põhjustest oli ka ainevahetuse jukerdamine- nüüd jälle toimib kõik hästi. Keda huvitab mida täpselt ja mis makrojaotusega nendel päevadel söön siis tegin oma IG Profiilile Highlight alla nii LOW CARB kui ka HIGH CARB päevadest ülevaated, sealt on näha ka päeva lõpu makrod grammides. Samuti leiate minu IG TV-st erinevaid videosid näiteks toidulisandite teemal ja mitmed retsepte. Nagu ikka siis koos koostisosade, koguste ja tegemise juhistega. Kes tahab, läheb piilub 🙂

• 

• 

Hetkevorm.

Täna oli kaalul ees 60,3 kg, minna veel 5 nädalat ja kohvipaksu pealt varem pakutud lavakaal 58kg ei tundugi enam utoopia.

Naljakas on see, et kunagi oli see maagiline unistuste kaal mingi umbes täpselt 50kg ja nüüd olen seal maal kus 5-ga algab mu kaal vaid siis kui olen VÄGA lähedal võistlustele. Hetkel peeglisse vaadates võin täiesti kindel olla, et tavaolekus ei hakka mu kaal enam MITTE KUNAGI 5-ga algama ja see on täiesti OKEI. Ma poleks kunagi uskunud et 60-62 kg võib nii hea välja näha, aga näe, võta näpust. On ikka SUUR vahe, kas keha massi moodustab lodev rasv või tihke lihas.

Nii aga vormist:
Piltidel vahe 2 kuud ja u 4 kg, 64kg versus 60kg (mõned grammid siia-sinna).
Alati võiks parem olla, samas, hakkab juba looma! Viskaks grimmi peale võiks juba mõnele külavõistlusele minna 😀 Haahaaa!

See hooaeg on enesekriitika osas suur samm edasi: olen oma peas nii kaugele jõundud, et suudan oma peegelpildiga jooksvalt oluliselt rohkem rahul olla kui eelnevatel aastatel, ei plõksi nii väga kuskil kuklas et siit ja siit veeel vaja maha saada… olen rohkem selline chill, kõik on ilus ja hästi ja veel ei peagi valmis olema. Et rohkem seda hakuna matata’t 🙂

• 

• 

Bikiinid, poseerimine.

Bikiine veel ootan ja peaksid kohe-kohe saabuma. 
Nagu eelmises postituses kirjutasin, tellisin 2 paari: rohelised ja punased. 

Vahepeal niipalju muutus, et punaste mudel vahetus vähe julgema valiku  vastu (HULD) ja juurde lisasin veel ühed ranna bikiinid: Freydis teeb ka custom-made bikiine ja kui juba paki saatmiseks läheb siis ei suutnud mitte tellida. Kes on ka huvitatud võib vaadata bibiine SIIT!

• 

• 

Poseerimist olen ka seni edasi lükanud, mõtlen oma peas, et kui bikiinid saabuvad ja vorm söödavam SIIS alustan. 😀 AUSALT,  mulle ei meeldi üldse “paksuna” poseerida- selles mõttes, et siis kui lavavorm veel valgusaastate kaugusel. Sest pikkades riietes ei näe väga pointi ja rasvakihiga nagunii jooni ei näe ja keha paika sättimine tundub suht pointless. Tegelt on mul see kõik kuskil ajusopis ju olemas, vaja vaid rooste maha raputada. Ainuke mida tegema peaks on alaselja lahti venitamine, rullimine?! 
Sest küljepoos tundub hetkel küll veits utoopia- vaatan imetlusega neid, kes küljepoosis tuharat kõrgele suudavad tõsta, ma lihtsalt EI PAINDU sealt kuidagi. OKOK tean, harjutamise küsimus. Aga hea on ju korraks selle taha pugeda, et ma ju EI paindu. Vsjo. Nagu osadel “kaal EI lange”, või “kodujuust EI maitse” ja sellepärast kõik tegemata jääbki. Hea enesepettuseks küll… 🙂

• 

• 

• 

• 

Nii, toidust kirjutasin, trennist ka, võistlusplaanid- check. Paljast pilti saite ka. Mulle tundub, et suht kõik pesad seekord jälle kaetud. Ega mu elus siin igapäevaselt midagi üleliia glamuurset ei olegi, trenn, toit, HelenaMangFitness võtavadki enamuse aja. Ja ausaltöeldes pole ma ammu nii õnnelik ja rahul olnud- tegelen AINULT asjadega mis meeldib, omas tempos, omal vabal valikul. Ei ole selliseid kohustus-kohustusi ja kõik vabatahtlik. See on see kui su hobi on su töö või töö su hobi. See on ütlasi ka mu esimene ettevalmistus mida saan “töötuna” teha- ausaltöeldes annab ikka NII PALJU juurde, et ei pea 9-17ni kuskil käima. Saan hommikul kauem magada, lõunal kardiot teha ja iseenda jaoks aega võtta. Lisaks on mul muidugi mehega ÜLI vedanud. #besthusbandever. No nii hea on kellelagi koos kõike seda teha. Keegi kes alati motiveerib, toetab ja kui vaja võtab lusika käest ja lükkab õue jooksma. Õnn on pisikestes asjades (või pigem hetkedes).

• 

• 

• 

Nagu ikka, võite siia alla küsimusi jätta. Küsida võib kõike 🙂

Musid-kallid, rohkem positiivsust!

XOXO Helena

• 

• 

• 

TOITUMISKAVAST LÄHEMALT