Loetud nädalad on jäänud esimeste, kevadiste võistlusteni.
Esmakordselt lavale astuvate võistlejate peas liigub 100 000 mõtet minutis. Millise rulliga ikka grimmima peaks, mida hommikusöögiks süüa, kuidas üldse vastu pidada…. Hiljuti sattusin vestlema ühe toreda neiuga, kes ka kevadel täiesti esimest korda lavalaudadele astub ja tema küsimus oli seoses vitamiinidega. Et kas ja kui palju ikka võtma peaks ja äkki ta ei söö neid piisavalt. Tegelikult ei olnud küsimuse sisu see, mis mind täna kirjutama ajendas vaid pigem tema eksinud pilk ja ületöötanud aju. Eks ma tunnen sealt nii mõneski mõttes ennast ära- kõik kes on kord võistluslavale astunud, teavad, et sellele ideaalsele kuvanidle laval eelnevad kõike muud kui ideaalsed nädalad. Mida kõike jõuab teha ja millele mõelda…
Esimest korda Salme laval 2016 
Eesti Karikavõistluste hõbe 
Tänaseks on aeg nii kaugel, et hakkavad esinema esimesed nõrkusehetked- eksimused, kahtlused, küsimused. Kellel praguseks raske pole, see ilmselt vormi ei jõua ka. Ega see võistlusvormi tegemine ei olegi mingi hea enesetundega tervisesport kus võimalik lõpuni mõnusalt kulgeda. Rohkem meenutab see asjade üle võlli keeramist, kes väsimust ja nälga ei tunne, on pigem üksik erand või hea näitleja.
Füüsilise nälja ja väsimusega oskab enamik siiski toime tulla, aga mis paljusid alt hakkab vedama on nende mõistus- just just! Silmad ei näe enam peeglist seda mida nägema peaksid ja aju üritab välja mõelda asju, mida oleks vaja VEEL teha. Et millimeetritki üldmuljet parandada.
Keegi konkurentidest postitas, et käib LPG massaažis- kas ma peaks ka minema?
Keegi postitas pildi pihakorsetiga- ei tea kui palju edu see annab? Äkki peaks ka proovima?
Lugesin, et saun väljutab vett- äkki hakkaks peale igat trenni nüüd ka saunas istuma?
Millal oleks aeg soola ja vee tarbimine lõpetada?
Kas hommikune fasted kardio on ikka parem kui õhtune, see mida peale trenni teen?
Ohh neid asju on nii palju, saate vist ideest aru. 🙂 Mis aga põhiline, koguaeg on vaja geneeerida midagi UUT, midagi teistmoodi, midagi rohkem ja midagi VEEL vähem. Olen isegi seal olnud ja tean seda tunnet hästi, vormi ei tule, vormi ei tule, on vaja veel gaasi peale anda samas (toidu)kraane kinni keerata, soovitatvalt mõlemat tegevust korraga. Ja BINGO! Just niimoodi midagi “rohkem”, midagi “veel” tehes keerad suure tõenäosusega asjad halvemaks, mitte paremaks…
Mida ei taheta aga mõista (sest see on ju niiiii igav!), et tegelikult tuleb teha seda ühte ja sama, mida on koguaeg tehtud, ikka ja jälle ja järjepidevalt. Ei ole mingit põhjust (igavuse peletamiseks?) koguaeg mängukava muuta. See kehtib ka “tavapäraste” dieeditajade kohta! Tüdimus on väga kiire tekkima ja mõte kipub rändama minema – äkki teisiti oleks parem. Pidevalt midagi võrrandis muuta ei ole võimalik aga selle toimimist jälgida! Tihti saavad need muutlikud meeled ja tunded kütust juurde täiesti kõrvaliste isikute (süütutest) kommentaaridest, stiilis:
“Oi sul veel päris palju vaja alla võtta”,
“Nii palju sööd?”,
“Kardiot ei teegi hommikuti?”…..
PALUN, kui Sa ei ole antud inimese treener, siis igasugune kriitika hoia iseendale. On võistleja ja on tema treener ja kõik otsused peaksid omavahelises sümbioosis toimuma. Ei ole vaja kellelgi kolmandal inimesel midagi (negatiivse varjundiga) kommenteerida. Ja oi kuidas meil sotsiaalmeedia ajastul kommenteerida meeldib 🙂
Tuletagem meelde, et sportlane peab olema valmis võistluslaval, just sellel hetkel, mil kohtunik teda hindab.
Mitte 4 nädalat varem jõusaalis või poesabas!
Mis aga aitab, on üks positiivne sõna, märk toetusest, kiitus. Ärge olge nüüd kitsid 🙂 Üks selline lühilause, nagu “oi sa oled juba nii heas vormis” või “kadestan sinu järjekindust”, “sa oled nii tubli” võib teha nälgiva-fitnesssportlase päeva- Sulle aga ei maksa midagi!
Sellest enese “piinamisest” ei peagi lõpuni aru saama, tippsport ei olegi kõigile aga usun, et meil kõigil on elus asju, mille nimel oleme nõus kõik andma, ohverdama. Lihtsalt valdkonnad on erinevad, eesmärgid on erinevad. Viisid, kuidas neid omale nii tähtsaid eesmärke püüda- on erinevad.
Mis puudutab seda viimast nädalat siis sellest on tehtud sotsiaalmeedias suurem sündmus kui seda on valenti- ja vastlapäev kokku. Kui Sa just kulturismis ei võistle siis pane nüüd täehele: PEAK WEEK on suur müüt!
Müüt just nende rohkete “tegevuste” osas. Nagu nimigi ütleb, siis eesmärgiks on saavutada vormi tipp, küll aga ei pea hulluks minema KUIDAS seda saavutada. Selleks ajaks on töö juba tehtud ja mõistlik oleks oma lollustega seda mitte nullida. Ei ole vaja midagi eraldi hullu moodi laadida, näljutada, soola või vett eemaldada. Ei ole vaja praktiliselt mitte midagi teisiti teha. Kui midagi siis viimane nädal on just PUHKENÄDAL– kus treenid vähem ja sööd juba natukene rohkem. See mis näeb laval hea välja ON puhanud ja täis lihas ja kui veel päev enne jalgu treenida ja veed välja niristada ei jää kohevast lihasest ju midagi alles. Neid näiteid on Eesti lavalaudadel küll ja küll olnud kus arvestatav vorm on viimase nädala ekstreemsustega täiesti ära nullitud….
Võistluspäeva hommikul tuleb süüa nagu ikka (et vältida harjumatudest valikutest tekkinud puhitust) ja vaadata, et magu liiga punni ei läheks. Kui süüa hommikul varakult esimese asjana kõht täis ja edasi vähem mahukate toitudega näksida, peaks olema kõik OK!
Lõppu mõned minupoolsed soovitused, millele aga võiks rohkem mõelda ja rõhku panna:
Võta üks päev korraga- sest rohkem ei olegi hetkel vaja, täida tänased eesmärgid oma toidu, treeningu ja puhkeaja osas ja tunne sellest rõõmu. Homme uus algus, uus võimalus. Usalda protsessi 🙂
See mida teised võistlejad teevad, ei puutu sinusse. Sinul on oma kava, omad eesmärgid. Oma menüü ja oma treener. Pidev konkurentide piilumine, analüüsimine- see ei anna midagi. AUSÕNA! Oi kui palju ma olen instast inimesi vaadanud enne võistluseid ja registreerimise sabas vaata, et mööda jalutanud – sest lihtsalt ei tunne ära. Need nurgad ja poosid ja olgem ausad- ka fototöötlus, neid laval ei kasuta- las neile jäävad IG medalid, Sina keskendu reaalsele eesmärgile ja medalitele.
Leia enda ümber inimesed kes Sulle positiivsust süstivad ja eemalda need, kes vastupidiselt mõjuvad. Hetkel ei ole ruumi negatiivsusele. Hoia ennast tegevuses, loe, käi sõpradega jalutamas, ole aktiivne. Üksi diivanil konutamine ja järgmise toidukorra ootamine on kõige hullem mis teha saad.
Ära pinguta üle. Ei mõtete, ei tegevustega. Lõpusirgel peaks just natukene gaasi maha võtma (viiimasel nädalal). Eriti, kui oled suutnud ennast juba auku ajada.
Fun fact: oma viimase kahe võistluse vahel tõstsin 2 nädalaga järk-järgult oma päevast kaloraazi 300 cal võrra ja langetasin koormust 1/3 võrra- saavutades oluliselt parema vormi. See ei tähenda, et see kõigil nii toimiks aga mida ma tahan öelda on see, et ROHKEM ei ole alati PAREM.
You got this!
xoxo
Helena
MM 2017, pronksmedal
Keda huvitab ja tahaks vaatama minna siis:
Algajad (täitsa esimest korda laval) astuvad üles 6. aprillil Pärnus
Lastefitnessi võistlust saab aga vaadata 21. aprillil
Võistlustpäevast endast, loe aga pikemalt TeamReinarti blogist ????????