Mõtlesin, et kirjutan täna natukene sotsiaalmeedia kõverpeeglist. Mida rohkem aeg edasi seda rohkem kipub sostsiaalmeedias kajastatav reaalsest elust kaugemale triivima. Kas keegi mäletab aega kui instagram tuli? Äsja klõpsatud pilt sai hetkega koleda filtri, veel koledama raami ja üles ta läkski. Lihtne ja loogiline. Kui IG tutvustas storyde funktsiooni võttis korraks kukalt kratsima- et mida sinna küll veel panna. Aga peagi võttis ka see oma tuurid üles ja esialgu võis piinliku täpsusega ülevaateid saada mida, kus ja kuidas tehakse. Live ülekanne, kellaeg ja asukoha tag juures. Ühtepidi on filtrid olemas küll aga teisalt- EI MINGIT FILTRIT!
Mis täna vastu vaatab on hoopis midagi muud- isegi võiks öelda: vastupidist! Perfektse disaini ja värvigammaga “seinad”. Storyd mille kujudmaisele on kulutanud aega pool disainiagentuuri. Videod, klipid, harmoonilised üleminekud. Gifid, animatsioonid… Rääkimata “seina” piltidest- millest enne üles laadimist käib üle 3+ äppi- küll värvide, küll meigi küll ma ei tea mille parandamiseks.
Fun fackt: Üks Eestri influencer on nii kaugele läinud, et kasutab kuulsate modellide insta pilte ja kleebib sinna oma pea külge- jah, tegelt ka! Kuna ta teeb seda niivõrd puhtalt, ei saa enamik sellest arugi… aga no tegelt?! Millegi pärast oma pildi X taustale kleepimine tundub veel kuidagi vastuvõetav aga OMA pea kellegi TEISE keha otsa? Hallo kosmos!
Need kõhulihaste kleepimise äpid tunduvad selle kõrval ikka lapsemäng (jep, ka sellised äpid on olemas).
No ja seda kõike arvesse võttes ei suudagi enam “harilik inimene tänavalt” aru saada sellest, mis on päris ja mis ei ole. Miks peakski.
Hiljuti sattusin ise olukorda kust välja pääsemiseks oli vaja selgitada fitness-maailma telgitaguseid. Sotsiaalmeedias näevad ju kõik 24/7 mega vormis välja ja nii olen jõudnud olukorda kus pean peatuma teemal, et tegelt ka, MUL EI OLE KÕHULIHASEID. Või noh vähemalt 9-10 kuud 12-st neid ei paista. Näen välja suhteliselt tavaline selle sõna kõige neutraalsemas mõttes.
Ma EI OLE fitness-modell vaid sportlane!
Nende kahe kõige suurem erinevus seineb selles, et modell on enamuse ajast samasuguses (väga heas) vormis ja tema töö on seda välimust säilitada ja sellega oma igapäevast leiba teenida. Mina aga olen oma tippvormis vaid võistluste ajal (tavaliselt 1-2-3 kuu pikkune periood aastas) ja ülejäänud aasta suhteliselt (loe: väga) kaugel sellest. Sest erinevalt modellist on minu eesmärk vormi mõttes edasi areneda.
Viimase hooaja lõppedes kõrvutasin oma lavapilte: Oktoober 2018 ja detsember 2017. Minu suureks kurvastuseks tuli edasiminekut luubiga otsida ja ka siis oli väga head fantaasiat vaja. Mis tähendab, et suutsin küll pika dieediga uuesti lavavormi saavutada aga vahepealne off-season oli nii palju lühike ja ehitamise osas ebaedukas, et dieedist tuleneva lihaskaoga ei suutnudki mingit edasiminekut näidata. Ränk pettumus igaljuhul! 🙁 Võistlustulemusi ei saa kunagi ette ennustada aga üks asi mis on kindel- Sa peaksid alati lavale tooma endast uue ja parema versiooni!
2018 2017
Esimestel hooaegadel oli suhteliselt lihtne lihast kasvatada- arvestades, et seda väga veel ei olnud ja treeningstaaž oli veel madal. Algus on tore, isegi defitsiidis olles saab vormi parandada. Mida aeg edasi, seda keerulisem on midagi uut juurde kasvatada. Eriti kui pidevalt võistelda mis tähendab ka pidevat dieeditamist. Sellest tulenevalt olen vastu võtnudki kindla otsuse võistelda 1x aastas, mitte kevadel JA sügisel.
Üks asi millest enamus naisi (sorry, aga nii on- naised on kaalu osas tundlikumad) ei taha aru saada on see et lihas ei saa (eriti edasijõudnud treenijal) areneda õhust ja armastusest. Paganama kahju 🙁 Maja ehitamiseks on vaja telliseid ja lihaste ehitamiseks on vaja toitu=kaloreid=energiat. Edasi ei saa areneda oma kaalu säilitamise kaloraažil tiksudes (või hoopis pooleldi nälgides). Sest lavavormi (ülimadalasse rasvaprotsenti) jõuan ma tõesti just nimelt nii- palju kulutust, vähe energiat- rasv kaob aga see võtab omajagu ka lihast möödaminnes kaasa. Ehk kui ma just võistlusteks ei valmistu, on mul vaja vastupidiselt tegutseda. SÜÜA. TREENIDA. SÜÜA. PUHATA.
Minu eesmärk sportlasena on keskenduda oma tulevasele võistlusvormile ja kõik tegevused mida ma aastaringselt teen peaks seda ultimate-eesmärki toetama.
Fakt: minu töö ei ole 24/7 hea välja näha, ausõna. Kuigi kellele see ei meeldiks?! 🙂 Vähe närvidele käib küll kui kapis on siga palju riideid ja healjuhul vaid 1/3 neist hetkel selga läheb sest neid on kaalule 55kg, 60kg ja 65kg…. Aga ei tohi unustada eesmärki!
Kuna fitness on nii ilule-orienteeritud ala ongi seda kõike kõrvalseisvatel inimestel raske mõista. Võtame näiteks Mart Seimi- tema ka ei jõua kõigil 365 päeval aastast oma tippmarki kükkida-tundub ju loogiline? Või jooksjad- oma kiirust timmitakse ülesse hooaja jooksul pidades silmas konkreetset võistlust- kuhu ajastatakse oma maksimum vorm/kiirus/tugevus- just nagu tegutsen ka mina.
Ma tean päris mitmeid, kes ei taha/ei suuda juurde võtta. On nii kinni mingis kindlas kaalunumbris/välimuses ja kui peale võistlusi see kuiv vorm kaduma hakkab on paanika jaanika majas. Mõni vaeseke jääbki oma võistlusvormi vangi ja nälgib aastaid, aina rohekm oma ainevahetust halvates spinati-munavalge dieediga- et kümne küünega oma lavavormist kinni hoida. Tegelikult mul on päris kahju neid pooltühje taldrikuid instas vaadata. Jah, mul on ka dieedi lõpus kõht tühi- peabki olema. Aga ükski võistlusdieet ei ole mul igavene ja siis saab jälle süüa.
Selline miinimum klakoraazil tiksumine ei ole kuidagi tervislik. Nii madal rasvaprotsent on võistlusteks vajalik aga pikemas plaanis keerab tuksi ainevahetuse ja hormonaalse tasakaalu. Minu jaoks on täielikuks piduriks fakt: lavavormis püsides ei ole võimalik edasi areneda. Lihase kasvamiseks on vaja süüa rohkem kui kulutad ja paratamatult koguneb ka sel ajal omajagu rasva ning kuivus kaob.
Tuleb ära kannatada!
Kurb meel kui kõhulihased kaovad? Ausalt, minul kaovad need peale viimast võistlust 2-3 päevaga. 😀 Suurem kaloraaž= suurem süsivesikute hulk= suurem vee hulk kehas ja see teravus hääbub päris kiirelt. Kas ma olen siis selle pärast kuidagi halvem inimene? Ma ise arvan et mitte! Aga kui iga hommik teed instagrami lahti, et saada kinnitust sellele, et kõigil teistel on rohkem asju, et nad on edukamad, rõõmsamad, saledamad, vabamad jnejne- siis ma tõesti ei imesta, miks on võimalik teisiti arvata.
Tasub meelde tuletada, et 99% on võimalik sellest ruudukujulisest pildist välja croppida- nii, et põhimõtteliselt võrdeleme me ennast enamus juhtudel inimestega, kes ei olegi inimesed. Sest see pilt mida IG kuvab ei ole tervik. Need on katked siit ja sealt aga mitte terve elu. Olen tähele pannud, et mingi seltskond postitab isegi googlest välja lõigatud pilte, et ennast huvitavamaks teha. Olgu selleks siis sõbrapäeva lillekuhilad või üllatuskingitused “kallimalt”. See ilus kleit mis pildil, tagastatakse poodi enne 14p möödumist ja auto milles selfie tehtud on hoopis “onu” oma.
R.I.P ülejäänud 89 pildile mis ei pääsenud üles sest perse ei onud neil piisavalt kumer….
Ohh neid näiteid on nii palju ja võikski rääkima jääda. Ega ma isegi patust puhas pole- ikka valin kui pilti üles panen- kes postitab endast meelega koleda pildi? Mitte keegi! Samas katsun värvide sättimisega piirduda- see on vist minu taluvuse piir.
Mis puudutab aga 2019 aastat siis olen vaikselt lapanud võsitluskalendrit ja teinud oma peas natukene plaane kus ja millal tahaksin uuesti lavale astuda.
Sellest tulenevalt olen vaikselt ka arvutanud, millal oleks aeg dieedile minna- Hakata jälle igapäevaselt täpselt kaloreid lugema ja piirama, vaikselt kardiot plaani lisama jne. See on nüüd see koht kus tavaliselt paneksin kirja kuupäevaliselt võistlused kus mind näha võib. AGA ma ei taha mingeid pingeid endale seekord tekitada ja seega siinkohal jätan asjad välja hõikamata, suhtun see aasta natukene loomingulisemalt ja vaatan mis saab, milla saab ????
Mõnus on aga üle pika aja vaid OMA asja teha ja sellele keskenduda- ilma kellegi tujudest sõltumata. Ootan huviga, kuidas nii “valmistuda” on kui 9-5ni tööl käima ei pea. Kõlab igaljuhul hästi!
Teile soovin aga kainet mõistust, vähem ebamõistliku enesekriitikat ja rohkem enesearmastust!
Helena
PS! Jäta kommentaar oma kõige kummalisemast tähelepanekust/kogemusest seoses sotsiaalmeedia kõverpeegliga 🙂
